Põhjalikult prügi sorteerimisest

Samm number üks on  teha kõik selleks, et prügi kogust vähendada: eelista pakendivaba poodlemist, ära osta uusi asju, vaheta ühekordsed tooted korduvkasutatavate vastu välja jne. Kuna päris ilma prügita tänapäeval kahjuks ei saa, siis on tähtis rääkida, kuidas on õige oma prügi sorteerida. Olen prügi sorteerinud lapsest saati ja minu jaoks on see täiesti tavaline ja normaalne tegevus. Kui veel mõnda aega tagasi tegin seda suhteliselt automaatrežiimil ja väga mõtlemata, kas ja mida minu püüdlikult pestud ja sorteeritud pakendiga edasi tehakse, siis nüüd olen asjasse veidi rohkem süvenenud ja enda jaoks päris põnevaid leide avastanud. Aitäh Kristiina Dreimann TVOst, Kaup Heinma keskkonnaministeeriumist, Rainer Pesti Ragn-Sellsist ja inimesed FB Keskkonnasäästjate grupist, kes aitasid teemas selgust luua!
Miks sorteerida?

Prügi sorteerimine on oluline, sest nii me anname kõikidele materjalidele võimaluse tagasi ringlusse naasta ja seega väheneb vajadus uute pakendite tootmiseks ja nii ka koormus Maa piiratud resurssidele. 

Mina sorteerin:
  • Biojäätmeid (sellel teemal väga ei peatu, sest siin on asi selge ja loogiline-mis tuleb maa seest peab sinna ka tagasi minema. Kui kompostimisvõimalus puudub, siis tuleks biojäätmed selleks mõeldud konteinerisse koguda. Neid koos muu olmeprügiga põletusse saata on ju totter)
  • Taarat ja klaasi (viime oma klaaspakendid ära koos taaraga, sest taaraautomaatide juures on alati eraldi konteiner ka klaasile). Klaasi konteineritesse võib visata ka klaasikillud. Klaaspurkidelt eemalda kaaned!
  • Paberit ja pappi 
  • Pakendeid 
  • Ravimid saab viia Apteeki (Läänemeri on ravimijääke täis!!!)
  • Patareisid jm ohtlikuid jäätmeid
Põhjendused või pigem vabandused mitte sorteerimiseks

Olen kuulnud väidet, et sorteerida ei saa, sest lihtsalt nii palju prügikaste tuppa ei mahu. Siinkohal on ilmselt õige meeldetuletus, et prügi kogus ju sorteerimise tulemusel ei muutu. Lisaks keskkonnale on prügi sorteerimine kasulik ka rahakotile, sest olmeprügi eest tuleb maksta, aga sorteeritud jäätmed saab ära anda tasuta. Kui me muidugi tahame, et sorteerimist oleks rohkem, siis tuleks olmeprügi veohinda oluliselt tõsta!

Teine põhjendus mittesorteerimiseks on see, et kõik visatakse ju nagunii kokku. Prügiauto ei ole üldiselt olme- ja pakendiprügil sama, aga võib olla ka, et autol ongi mitu n-ö sahtlit. Olmeprügi hulka kallatakse sorteeritud prügi vaid juhul, kui on näha, et see on rikutud, nt papi ja paberi kasti on visatud ka muud jama, pakendiprügis on biojäätmed jms. 
Siinkohal tekkis minul küsimus, et kui näiteks kortermaja pakendikonteineri põhja või keskele on keegi banaanikoore visanud või pooliku keefiripaki, siis on ju kogu prügikastitäis rikutud. Ja sellest küsimusest sai alguse ka minu roosa illusiooni purunemine, et kõik või vähemalt enamik jäätmetest jõuavad taas ringlusse. 

Kas minu sorteeritud prügi jõuab ringlusse?

Nüüdseks olen aru saanud, et sorteerides me küll anname materjalidele uue võimaluse, aga ei tasu arvata (nagu mina päris pikalt naiivselt uskusin), et kõik jäätmed, mida me kodudes sorteerime ka ringlusse võetakse. Klaasi, paberi, metalli ja bioprügiga probleeme ei ole. Näiteks klaasi saab lõpmatuseni ümber töödelda!
Kõige keerulisem on plastpakendite ringlusse võtmine, sest 
  • ringlusse võtmiseks tuleb kokku koguda sama liiki plastid. Kuna plastide märgistamine on väga ebaühtlane ja sorteerimise käigus on keeruline tuvastada vastava plasti liiki, siis ei saada majanduslikult mõistlikku kogust kokku, et seda kuskile välismaa sorteerimisjaama transportida;
  • sageli koosneb pakend mitmest eri liiki plastist (nt n-ö aknaga paberist saiakottidega või kommipaberitega, mis koosnevad ka plastist ja paberist, ei ole midagi teha)
Kuidas pakendeid sorteerida nii, et need ka ringlusse jõuaksid?

Jäätmejaamas tühjendatakse pakendikotid liinile ja sealt hakkavad inimesed käsitsi ringlusesse sobivaid pakendeid välja noppima. Ja neid pakendeid ei ole üldse nii palju, kui ma lootsin:( Selleks, et võimalikult paljud pakendid ringlusse jõuaksid, on kodudes vaja ära teha mõned väga lihtsad liigutused.
  • Tühjenda ja loputa pakendid. Proovi pakendid puhtaks saada muu veekasutuse käigus (näiteks kätepesu, puu- või juurviljade pesemine). Tomatipüree tetrapakendi, supipurgi loputamiseks kasuta puhast vett, aga kasuta see söögitegemisel ära. Pakendeid, mida täielikult tühjaks ja puhtaks ei saa, viska olmeprügisse. Nt hapukoore kilepakend, hambapasta tuub jne. Kuna tänasel päeval kilepiima, hapukoore kilepakendeid ümbertöödelda ei saa, siis ei ole neid mõistlik loputama hakata, sest nagunii ringlusse neid ei võeta.
  • Eralda eriliiki materjalid ja plastid. Näiteks eemalda plastist jogurtitopsi ümbert paber ja pane paberi prügikasti), kanafilee karbi küljest kile (karp on hästi ringlusse võetav, aga nii pea, kui see saabub liinile koos kilega, läheb see põletusse).
  • Vali poes pakendid, mis ei koosne eri liiki materjalidest (pudrupakil ei pea kileaken olema, tetrapakend osta selline, millel ei ole korki) või mille puhul on materjale lihtne eraldada (paberümbrisega jogurtitops)
    Müslipakend, mille viskan küll pakendikotti, kuid nüüd tean, et ringlusse see ei jõua, sest paberit ja plastikut pole võimalik eraldada.

Nagu juba ütlesin, siis minu jaoks oli kõige kurvem avastus see, et enamik pakendiprügist (kommipaber, kilepiima pakend, erinevad erimaterjalidest koosnevad pakended) ei olegi täna võimalik ringlusse võtta. Pakendiprügisse palutakse need siiski visata, sest loodetakse, et äkki mingil hetkel tekib nende ümbertöötlemiseks võimalusi ja siis on inimestel sorteerimine juba käpas. Lisaks soovivad pakendiorganisatsioonid inimestele sorteerimise hästi lihtsaks teha ja ei taha tavatarbijale seletama hakata, et kilepiimapakend pane olmesse, sest seda me veel ümbertöödelda ei oska, aga tetrapakend pane kindlasti pakendisse, sest selle saadame Lätti ümbertöötlusele. Kõige lihtsam on öelda, et pakend loputa puhtaks ja pane pakendisse. Lisaks on meil kui toote lõpptarbijatel õigus kõik pakendid, mis pole määrdunud/vettinud, sõltumata nende suurusest tasuta ära anda. Pakendatud toodete ostmisel poest on nende hinnale lisatud käitlustasu ja käitlemine on tootja vastutus. 

Pakendite sorteerimise juures lähtutakse mõnel pool põhimõttest, et pakend on kõik see, mis tootega kaasa tuleb. Ehk, kui ostad ülikonna ja see tuleb koos riidepuuga, siis see tuleks visata pakendisse, kui aga tahad ära visata plastist riidepuu, mille poest ise ostsid, siis see peaks olmesse minema. Minu meelest väga kummaline lähenemine. Ragn-Sellsi turundusjuht ütles selle peale, et igaljuhul läheb plastist riidepuu materjali tõttu pakendiprügisse. Loogika on see, et pakendiprügisse visates on tõenäosus ringlusse jõudmiseks palju suurem. Olmeprügi läheb kohe kõik põletusse või prügimäele ladestamisele.
Veel rääkis Rainer Pesti, et nemad teevad Eesti tootjatega koostööd, et tooted pakendataks ühest materjalist koosnevatesse pakenditesse. Nt, et kanafilee karbi kile oleks tehtud sama liiki plastist mis karp ise. Samuti oleks ideaalne, et nt kõik jogurti tootjad pakendavad oma tooted sama liiki plastist koosnevatesse topsidesse. 

Võib-olla aitaks siinkohal plastimaks ehk need tootjad, kes oma pakendeid ei suuda selliselt teha, et neid ringlusse võtta saaks, maksavad rohkem.

Tänasel päeval saab kõige paremini ümbertöödelda erinevaid kõvasid plastpakendeid, ketšupipudelid, nõudepesuvahendipudelid, šampoonipudelid jne. Kui aga pakendi peal on ohumärgis, siis kuulub see ohtlike jäätmete hulka

Mina elan Nõmmel ja meil on privileeg kasutada pakendkotiteenust, mis tähendab, et saame oma pakendid tasuta ära anda koduväravas. Minu vanaema ja vanaisa elavad aga Saaremaal ja nende pakendikonteiner asub küla keskel. Nende jaoks ei ole absoluutselt probleem oma pakendprügi 200 m kaugusele küla keskele viia. Küll aga võib see päris tüütu olla, kui pead pakendite äraviimiseks kuhugi autoga sõitma. Ragn-Sellsi väitel nad tegelevad sellega, et sorteeritud prügi saaks ära anda kõikide eramajada juures.
Vanapaberi võib Nõmmel koos kollase pakendikotiga ära anda. See viiakse ära küll sama autoga, aga jäätmejaamas sorteeritakse paberit eraldi liinil. 

Pikalt üritasin selgust saada kuhu visata paberist munakarp, kas paberisse või bioprügisse. Tuleb välja, et vahet ei ole. Paberit saab ümber töödelda nii 5-6 korda ja munakarp on kõige viimane toode ehk munakarbist enam midagi uut ei saa. Kui viskad selle paberisse, siis sealt sorteeritakse see välja põletusse. Kui viskad biojäätmete hulka, siis jäätmejaamas komposti tegemine käib niivõrd kiiresti, et selle ajaga ei jõua munakarp ära laguneda ehk see sõelutakse välja ja läheb jälle põletusse. Seega, kõige targem on munakarp turule munamüüjatele viia:)

Veel küsimusi
  • Kas tetrapakendilt, smuutituubilt tuleb eemaldada korgid - Osta selline pakend, kus korki ei ole. Kui kork on, siis seda eemaldama ei pea.
  • Kuhu visata klaasikillud?                                                                                                            Kui katki läks pudel või purk, siis klaasikonteinerisse või segapakendi puhul segapakendisse. Kui katki läks taldrik või tass, siis olmeprügisse.
  • Kuhu visata alumiiniumist teeküünlaümbrised? 

    Aastas põletatakse Eestis hinnanguliselt 15 miljonit teeküünalt, mis teeb 20 tonni jäätmeid. Alumiinium ei lagune mitte kunagi ning jääb näiteks metsa alla sattudes sinna sisuliselt igaveseks. Samas on vastupidavus ka alumiiniumi plussiks – seda metalli saab lõpmatu arv kordi ümber töödelda ilma, et alumiiniumi omadused sellest oluliselt muutuksid. Nii säilitab taaskasutusse suunatud alumiinium oma korrosioonikindluse, kerge kaalu, painduvuse, lihtsasti töödeldavuse, tuleohutuse, hea elektri- ja soojusjuhtivuse ning muud eelised. Pakendiprügi hulka visatuna võivad küünlaümbrised jääda jäätmejaamas välja sortimata, kuna metallidetektorid ei leia neid kerge kaalu tõttu lihtsalt ülesse. Olmeprügisse visatuna jõuavad need otse prügimäele või lähevad põletamisele. Seetõttu on kõige mõistlikum küünlaümbrised kohe muudest jäätmetest eraldi koguda ning viia eraldi kogumispunkti. Eestis ostavad alumiiniumist küünlaaluseid kokku vanametalli käitlejad, suurim neist on Kuusakoski.


  • Miks on ehitusjäätmete äraandmine jäätmejaamas tasuline? Nii jõuab ju prügi metsa alla..Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma vastab sellele küsimusele nii:" Keskkonnakaitses on kasutusel "saasta ja maksa" printsiip ehk kes saastet tekitab, peab ka selle eest maksma, sest mis muidu motiveerib inimest vähem tarbima, kui ta oma prügist tasuta vabaneda saaks? Eks see ole tasakaalu küsimus. Balanss peab olema paigas, et prügi metsa alla ei satuks." Ju peaks siis trahvid kallimad olema ja kontroll karmim, kui inimestel ei ole mingi probleem oma praht metsa alla viia...Kurb! 
Ebapiisav kommunikatsioon

Kogu selle prügi sorteerimise juures ajab mind kõige rohkem närvi see, et inimesed, kes sellel alal töötavad ei ole omavahel kokkuleppinud, kuidas õige käituda oleks. Nt see sama riidepuu lugu.
Ragn-Sellsi kapsaaeda läheb aga kindlasti see, et nende klienditeenindajad ei ole teemaga kursis ja annavad vale informatsiooni. Näiteks öeldi mulle, et kui ma kodus jogurtitopsilt paberit ära ei võta või kanakarbilt kile, siis tehakse seda liinil. Õnneks oli mul TVOst täpselt vastupidine info ja seepärast uurisin edasi. Aga noh, ilmselt ei ole palju selliseid, kes asjaga nii süvitsi viitsivad minna.
Samas uuris mu sugulane keskkonnaministeeriumilt, kas klaaspurkidelt tuleks kaaned eemaldada ja vastuseks oli, et ei pea, sest see on sama pakendi osa. No nii palju, kui ma siin kuu aja jooksul uurinud olen, siis õige on ikkagi klaaspurgilt metallkaas eemaldada, sest siis saab jäätmejaamas selle magnetitega kenasti kätte.
Ja lõpetuseks on minu meelest väga nõme, et kõiki neid teemasid rohkem ei selgitata. Saan aru, et see on teadlik otsus, et inimesi detailidega mitte segadusse ajada, aga minu meelest on see vale. Mina tunnen ennast küll kehvasti, sest enda arust olen koguaeg tublisti sorteerinud ja nüüd tuleb välja, et suur osa minu sorteeritud pakenditest ringlusse minna ei saanudki, sest ma ei teadnud, et pean materjalid üksteisest eraldama. Mulle tundub, et inimesi, kellele keskkond korda läheb ja kes tahaksid õigesti prügi sorteerida, on järjest enam. Aga see, et ma olen nüüd antud postituse kallal u kuu aega vaeva näinud, sest lihtsalt õiget infot on nii keeruline kätte saada,  näitab, et inimeste teavitustöös on puudujääke.

Minu üleskutse on esmajärjekorras proovida tekitada nii vähe prügi kui võimalik. Ära osta pakendatud toitu ja lahtist toitu osta oma kotikestesse, karpidesse, purkidesse! NB! Õige pea avatakse Kalamajas pakendivaba pood, aga nõmmekad saavad palju kraami pakendivabalt loomulikult turult. Ja möödas on see aeg, kui oma karbiga, kotiga ostjat imelikult vaadatakse. Oma pakend on nüüd jälle moes;)

Pildil on ka tooted, mida kahjuks minu lähedal pakendivabalt ei saa. Saia ja tainast saaks ju ise teha, aga kõike ei jõua:) Ehk lähtun pakendivabaduse põhimõttest nii palju kui võimalik, aga lõhki end ka sellepärast ei rebi:)
Seega mingi prügi majapidamises ikkagi tekib. On väga oluline, et seda sorteeritaks, sest ainult nii on võimalik prügimägedele ladustatava prügi hulka vähendada ja anda materjalidele võimalus ringlusse naasta. Loodetavasti on nüüd ka detailide osas asi selgem. Ja kui ei ole, siis andke märku;) Uurime siis edasi!

Head videod vaatamiseks:

https://novaator.err.ee/937720/video-mis-kasu-on-pakendite-sorteerimisest

https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-prugi-sorteerimine?fbclid=IwAR0Szubv049A_vWGYgMVRpQRaGU2RP2rJnqppIDH6jyopoEXJzLymEXwErw


Eelmine
Tegime päris seepi
Järgmine
Panime oma lapse vene rühma!

Sellel postitusel on 2 vastust

Maarja, 11. oktoober 2020
Tere! Aitäh sisuka postituse eest! See oli väga kasulik lugemine, sest ka mina pole alati erinevaid plastiliike üksteisest eraldanud, kui tegu on sama pakendiga. Hea teada! Ka klaasikildude osas polnud päris kindel, mida teha, sest meie klaasikonteineri peal oli märge, et klaasikilde mitte visata. Võta siis kinni, mida teha.
Ökopere, 15. oktoober 2020
Tore, et minu kirjutisest kasu oli:) Minu teada võib visata klaasikildusid, mis on tulnud nt supipurgist, või klaaspudelist. Kui aga kristallklaas katki läheb, siis seda klaasikonteinerisse visata ei tohi, sest ei ole n-ö sama liiki klaas. Samuti ei tohiks klaasikonteinerisse visata nt lehtklaasi, aknaklaasi. Aga nõustun, et teema segane ja vajaks paremat kommunikeerimist riigilt ja omavalitsustelt.
Email again: